5. detsember 2010

Talvepäev Tallinnas

Reede varahommikul läks lahti sõit pealinna poole. Pidime õige varakult tõusma, et 6.30 liinibussi peale saada. Aegviidu jaamas läks rongile ümberistumine viperusteta, kui mitte arvestada seda, et onu Ülo leidis bussist ühed mustad kindad ja need vagunisse kohale tõi. Aitäh talle!



Piletid said ostetud, sõit võis alata.

Kes tukkus, kes suhtles, kes käis iga viie minuti tagant sõiduplaani uurimas- igatahes olime mõne aja pärast Ülemistel.


Esimene objekt oli Patkuli trepp, mille astmeid meil ei õnnestunudki üle lugeda. Patkuli trepp ühendab all-linna Toompeaga Balti jaama poolsest küljest. Ülesminemisega oli nii kiire ja lumisel trepil tuli hoolega teed jälgida, et mitte kukkuda.
Vaata PILDIPUSA Lasteka lehelt.


Viimaste hulgas jõudsid vaateplatsile kohale meie tublid emad (õpetajast rääkimata).


Siin meie külma ilma trotsiv seltskond ongi- Sandra, Risto, Kert, Cert, Marten, Cevin, Rasmus ja Oscar. Ja hommik oli tõesti põhjamaiselt jäine ja tuuline.


Varahommikune Tallinn läbi lumesaju. Hea aeg päkapikkudele tegutsemiseks...


Vaateplatsilt liikusime mööda vanalinna kitsaid tänavaid Toomkiriku kõrge torni poole. Edasi mööda Toom-Kooli tänavat ja olimegi Toompea lossi juures.
Toompea lossil lehviv trikoloor ja riigivapp kolme lõviga oli kõigile teada ja tuttav.
VAATA VÄRVILEHTE Lastekast, soovita seda ka väiksele sõbrale.
Nüüd olid ninaotsad külmad ja varbad jääs. Soojendasime end veidi Aleksander Nevski katedraalis ning liikusime edasi.

Neitsitornide juures piilusime veel üle müüriserva katuseid ja siis hakkasime all-linna minema. Vaatasime Pika jala tänavaotsa üle ja läksime alla hookis mööda Lühikest jalga. Just selles kitsas osas, kus tuleb väravate vahel läbi minna, sai mul fotoaparaadi aku tühjaks. Külm ilm ju! Leidsin Internetis ilusa pildi, kus tänav peal.
Avalikus Internetipunktis saime jälle ninaotsa soojendada.
Et pildiaparaadi aku kogus kotis jõudu, siis Solarise keskusest ja Eesti Draamateatri külastusest pilte pole. Esimeses suures ja uhkes hoones kinnitasime keha ja sõitsime liikuvate treppidega. Väga populaarne koht oli mänguasjapood, teine aga R-Kiosk. :)
Aga mina olin üllatunud, kui ei leidnud enam ees suurt, läbi mitme korruse kasvavat puud. Ei tea, kas ma lihtsalt ei näinud või seda polegi enam?
Etendus oli väga vahva. Laste sala-kamp avastas kuriteo väga targalt ja kavalusi kasutades. Parim koht oli laudadest onnikese kokkuvarisemine ja professori õnnetu lauluesitus päris loo lõpus. Tekkis tunne, et mine või appi laulma... :)
Aga mida teie arvate? Saame kuulda esmaspäeval, eks.

Tagasiteel läksime läbi Jõululaadalt. Lisaks nännile oli platsil ehne Jõuluvana, kes pakkus lastele piparkooke ja üllatuskingitusi. Mida keegi teist Jõuluvanale rääkis või laulis, see jääbki saladuseks...

Põhjapõtrade aia juures oli kogu aeg uudistajaid.

Rong väljus õigel ajal. Alates 1. detsembrist on sõiduplaanid endised.
Kõik said pileti ostetud, aga et see tuleks sõidu lõpuni alles hoida, sai meile selgeks, kui vagunisse astusid sisse kontrollid. Prügikasti polnud keegi õnneks sodi peale pannud ja kõik läks hästi. Pilet oli veel täiesti loetav!
Mahtusime pisikesse punasesse bussi päris sõbralikult ära.
Tore reis oli! Aitäh toredatele kaaslastele ja emadele!
Tahaks uskuda, et teie jäite terveks ja ei pidanud nädalavahetusel toas istuma ja ennast ravima. Minuga just nii juhtuski...

Kommentaare ei ole: